Mis on katastritunnus
Katastritunnus on riiklik identifikaator, mis seob krundi või katastriüksuse registrisse kantud andmed. See juhend selgitab struktuuri ja praktilist kasutust.
Katastritunnuse struktuur
Eesti katastritunnus koosneb tavaliselt kolmest osast: maakond või registriosa, omavalitsus ning konkreetne katastriüksus.
Osad eraldatakse kooloniga. Näide: 29701:005:0397. Struktuur aitab registrit hallata ja andmeid siduda.
Katastritunnus vs aadress
Aadress on inimloetav ja võib muutuda (ümbernimetused, uus numeratsioon). Katastritunnus jääb üksuse põhiidentifikaatoriks.
Lepingutes ja tehnilistes dokumentides on tavaliselt nõutav katastritunnus, mitte ainult aadress.
Katastritunnus vs kinnistu number
Kinnistusraamatus on kinnistul oma number, kuid igapäevases katastri- ja planeerimistöös kasutatakse peamiselt katastritunnust.
Üks kinnistu võib koosneda ühest või mitmest katastriüksusest — see tuleb kontrollida enne tehingut.
Kus katastritunnust kasutatakse
Katastritunnus on vajalik planeerimises, ehitusloa taotlemisel, metsateatise esitamisel, maakonna hinnastatistika võrdlemisel ja avalike andmete päringutes.
- Ostu-müügi ja hüpoteegi dokumendid
- Maa-ameti ja Keskkonnaameti päringud
- Metsaregistri ja RIK-i avalikud väljavõtted
Kuidas tunnust kontrollida
Kontrolli, et formaat oleks õige ja et kaardil kuvatav geomeetria vastaks teadaolevale asukohale.
Kui tunnus tundub vale, otsi uuesti aadressi järgi või küsi dokumente müüjalt.
Kuidas Kinnistuportaal.ee aitab?
Sisestades katastritunnuse ava kinnistu lehe, kus näed pindala, sihtotstarvet, piiranguid ja kaarti.
Portaal tõlgendab tunnuse automaatselt ja koondab avalikud andmed ühte vaatesse.
Samm-sammuline juhis
- Loe dokumendist või registrist kolmeosaline tunnus.
- Kontrolli formaati (koolonid, numbrid).
- Sisesta tunnus Kinnistuportaali ja vaata kaarti.
- Võrdle pindala ja asukohta oma teadmistega.