Mis on katastritunnus

Katastritunnus on riiklik identifikaator, mis seob krundi või katastriüksuse registrisse kantud andmed. See juhend selgitab struktuuri ja praktilist kasutust.

Katastritunnuse struktuur

Eesti katastritunnus koosneb tavaliselt kolmest osast: maakond või registriosa, omavalitsus ning konkreetne katastriüksus.

Osad eraldatakse kooloniga. Näide: 29701:005:0397. Struktuur aitab registrit hallata ja andmeid siduda.

Katastritunnus vs aadress

Aadress on inimloetav ja võib muutuda (ümbernimetused, uus numeratsioon). Katastritunnus jääb üksuse põhiidentifikaatoriks.

Lepingutes ja tehnilistes dokumentides on tavaliselt nõutav katastritunnus, mitte ainult aadress.

Katastritunnus vs kinnistu number

Kinnistusraamatus on kinnistul oma number, kuid igapäevases katastri- ja planeerimistöös kasutatakse peamiselt katastritunnust.

Üks kinnistu võib koosneda ühest või mitmest katastriüksusest — see tuleb kontrollida enne tehingut.

Kus katastritunnust kasutatakse

Katastritunnus on vajalik planeerimises, ehitusloa taotlemisel, metsateatise esitamisel, maakonna hinnastatistika võrdlemisel ja avalike andmete päringutes.

Kuidas tunnust kontrollida

Kontrolli, et formaat oleks õige ja et kaardil kuvatav geomeetria vastaks teadaolevale asukohale.

Kui tunnus tundub vale, otsi uuesti aadressi järgi või küsi dokumente müüjalt.

Kuidas Kinnistuportaal.ee aitab?

Sisestades katastritunnuse ava kinnistu lehe, kus näed pindala, sihtotstarvet, piiranguid ja kaarti.

Portaal tõlgendab tunnuse automaatselt ja koondab avalikud andmed ühte vaatesse.

Samm-sammuline juhis

  1. Loe dokumendist või registrist kolmeosaline tunnus.
  2. Kontrolli formaati (koolonid, numbrid).
  3. Sisesta tunnus Kinnistuportaali ja vaata kaarti.
  4. Võrdle pindala ja asukohta oma teadmistega.

Seotud juhendid

Tööriistad